Elu jooksul integreeruvad inimese alateadvusesse kõige erinevamad mõtted ja tõekspidamised. On positiivseid uskumusi, s.t uskumusi, mis vibreerivad kõrgel sagedusel, rikastavad meie enda elu ja on sama kasulikud ka kaasinimestele. Teisalt on negatiivsed, s.o uskumused, mis vibreerivad madalal sagedusel, piiravad meie enda vaimseid võimeid ja kahjustavad samal ajal kaudselt kaasinimesi. Selles kontekstis ei mõjuta need madala vibratsiooniga mõtted/uskumused mitte ainult meie enda meelt, vaid neil on väga püsiv mõju ka meie enda füüsilisele seisundile. Sel põhjusel tutvustan selles artiklis teile 3 negatiivset uskumust, mis teie enda teadvuse seisundit tohutult kahjustavad.
1: põhjendamatu näpuga näitamine
Tänapäeva maailmas on põhjendamatu süüdistamine paljude inimeste jaoks tavaline. Sageli eeldatakse instinktiivselt, et tema probleemides on süüdi teised inimesed. Sa näitad näpuga teistele inimestele ja süüdistad neid enda tekitatud kaoses, enda sisemises tasakaalutuses või enda suutmatuses mõtete/emotsioonidega hoolikamalt tegeleda. Muidugi on teiste inimeste süüdistamine enda probleemides kõige lihtsam meetod, kuid me eirame alati tõsiasja, et tänu omaenda loomingulistele võimetele (teadvus ja sellest tulenevad mõtteprotsessid - oma elu, oma reaalsuse loojad) me ise vastutavad oma elu eest. Keegi, absoluutselt mitte keegi, ei ole oma oludes süüdi. Kujutage näiteks ette partnerit suhtes, kes tunneb end solvatuna ja solvatuna teise partneri solvangute või halbade sõnade tõttu. Kui teie partner tunneb end hetkel halvasti, süüdistaksite tavaliselt teist partnerit oma haavatavuses teie läbimõtlematute sõnade pärast. Lõppkokkuvõttes ei vastuta aga oma valu eest mitte partner, vaid ainult sina Sa ei saa sõnadega hakkama, oled nakatatud vastavast resonantsist ja vajud haavatavuse tunnesse. Aga eks see sõltub igast inimesest endast, milliseid mõtteid ta enda peas legitimeerib ja eelkõige sellest, kuidas ta suhtub teiste inimeste sõnadesse. Samuti oleneb inimese enda emotsionaalsest stabiilsusest, kuidas ta sellises olukorras käituks. Keegi, kes on täiesti tema ise, positiivse mõttespektriga, emotsionaalsete probleemideta, jääks sellises olukorras rahulikuks ja ei oleks sõnadest mõjutatud.
Emotsionaalselt stabiilne, iseendasse armunud inimene ei laseks endale haiget teha..!!
Vastupidi, saaksite sellega hakkama ja vaevalt saaksite oma tugeva enesearmastuse tõttu haiget. Ainus, mis siis tekkida võiks, oleks kahtlused partneri suhtes, sest selline asi ei kuulu mitte ühegi suhtesse. Püsivate “solvangute/negatiivsete sõnade” puhul oleks tagajärjeks eraldumise algatamine, et luua ruumi uutele positiivsetele asjadele. Keegi, kes on emotsionaalselt stabiilne, kes on enesearmastuses, võiks olla sellise sammuga, sellise muutusega rahul. Keegi, kellel seda enesearmastust pole, murraks selle uuesti ja kannataks seda kõike ikka ja jälle. Kogu asi juhtuks siis seni, kuni partner kokku kukub ja alles siis lahkumineku algatab.
Iga inimene vastutab oma elu eest ise..!!
Siis toimuks ka süüdistamine: "Ta vastutab minu kannatuste eest". Aga kas see on tõesti tema? Ei, sest sa vastutad ise oma olukorra eest ja ainult sina saad muutusi esile kutsuda. Tahad, et su elu oleks positiivsem, siis astu vastavad sammud ja eralda end kõigest, mis sulle igapäevast kahju põhjustab (olgu see siis sees või väljas). Kui tunnete end halvasti, vastutate selle tunde eest ainult teie. Teie elu, teie mõistus, teie valikud, teie tunded, teie mõtted, teie reaalsus, teie teadvus ja ennekõike teie kannatused, millel te lasete enda üle domineerida. Keegi ei ole oma elukvaliteedis süüdi.
2: kahtlete oma õnnes elus
Mõned inimesed tunnevad sageli, et halb õnn järgneb neile. Selles kontekstis oled sa ise veendunud, et sinuga juhtub kogu aeg midagi halba või õigemini, et universum ei oleks sinu vastu selles mõttes armuline. Mõned inimesed lähevad veelgi kaugemale ja ütlevad endale, et nad lihtsalt ei vääri õnnelikku olemist, et halb õnn on nende elu pidev kaaslane. Lõppkokkuvõttes on see usk aga tohutu eksitus, mille käivitab meie endi egoistlik / madala vibratsiooniga / kolmemõõtmeline meel. Ka siin tuleb esmalt taas mainida, et oma elu eest vastutab inimene ise. Tänu oma teadvusele ja sellest tulenevatele mõtetele saame tegutseda ise otsustavalt ja ise valida, millise suuna meie elu peaks võtma. Lisaks vastutame ise selle eest, kas tõmbame ligi head või halba õnne, millega me ise vaimselt resoneerime. Siinkohal tuleks öelda, et iga mõte vibreerib vastaval sagedusel. See sagedus tõmbab ligi sama intensiivsuse ja struktuuriga sagedusi (resonantsseadus). Näiteks kui sa mõtled stsenaariumi peale, mis sind seesmiselt vihaseks ajab, siis mida rohkem sa sellele mõtled, seda vihasemaks muutud. See nähtus on tingitud resonantsi seadusest, mis lihtsalt ütleb, et energia tõmbab alati sama intensiivsusega energiat. Sagedused tõmbavad alati ligi olekuid, mis võnguvad samal sagedusel. Lisaks suureneb selle sageduse intensiivsus.
Energia tõmbab alati ligi energiat, mis vibreerib sarnasel sagedusel..!!
Sa oled vihane, mõtle sellele ja sa muutud ainult vihasemaks. Näiteks kui sa oled armukade, siis mõtle sellele, siis see armukadedus ainult süveneb. Näriv suitsetaja suurendab oma isu sigareti järele, mida rohkem ta sellele mõtleb. Lõppkokkuvõttes tõmbab inimene selle alati oma ellu, millega ta vaimselt resoneerub.
Sa tõmbad oma ellu seda, millega vaimselt resoneerid..!!
Kui olete veendunud, et halb õnn järgneb teile, et teiega juhtub elus ainult halbu asju, siis see juhtub. Mitte sellepärast, et elu tahaks sulle midagi halba, vaid sellepärast, et sa resoneerid vaimselt "halva õnne" tundega. Seetõttu tõmbate oma ellu ainult rohkem negatiivsust. Samal ajal vaatate elule või kõigele, mis teiega juhtub, sellest negatiivsest vaatenurgast. Ainus viis seda muuta on oma mõtteviisi muutmine, resoneerides puudumise asemel küllusega.
3: usk, et oled teiste inimeste eludest kõrgemal
Meie planeedil on lugematuid põlvkondi olnud inimesi, kes seadsid oma elu ja heaolu teiste inimeste eludest kõrgemale. See sisemine veendumus piirneb hullumeelsusega. Võite näha ennast millegi paremana, mõistate teiste inimeste elu üle kohut ja mõistate neid hukka. Kahjuks on see nähtus meie ühiskonnas tänapäevalgi väga levinud. Sellega seoses jätavad paljud inimesed välja sotsiaalselt nõrgemad või eelkõige rahaliselt nõrgemad inimesed. Siin võiks näiteks tuua töötud, kes saavad töötu abiraha. Selles kontekstis näitavad paljud nende peale näpuga ja ütlevad, et need inimesed on lihtsalt sotsiaalsed parasiidid, alainimesed, mittemidagiütlevad, keda meie töö rahastab. Näitad näpuga nende inimeste peale ja sead end sel hetkel nende või teise inimese elust kõrgemale, ise seda märkamata. Lõppkokkuvõttes loob see sisemiselt aktsepteeritud tõrjutuse erinevalt elavate inimeste hulgast. Täpselt samamoodi puutub vaimses stseenis palju kokku naeruvääristamisega. Niipea kui miski ei vasta inimese enda maailmavaatele või tundub isegi enda jaoks liiga abstraktne, mõistab inimene vastavat mõttekogu, teeb selle üle nalja, diskrediteerib asjassepuutuvat isikut ja näeb end millekski paremaks kui keegi, kes ilmselt teab sellest rohkem. elule ja õigusele esitleda end millegi paremana. Minu arvates on see üks suurimaid probleeme maailmas. Teiste mõtete üle otsustamine. Kuulujuttude ja kohtuotsuste kaudu asetame end ebaõiglaselt teise inimese elust kõrgemale ja marginaliseerime selle inimese olemise tõttu. Lõppkokkuvõttes pole aga kellelgi maailmas õigust teise inimese elu/mõttemaailma üle pimesi kohut mõista.
Kellelgi maailmas ei ole õigust seada oma elu kõrgemale kui teise olendi elu..!!
Teil pole õigust pidada ennast millekski paremaks kui seada oma elu kellegi teise elust kõrgemale. Mil määral olete kellestki teisest ainulaadsem, parem, individuaalsem, silmapaistvam? Selline mõtlemine on puhas egomõtlemine ja lõppkokkuvõttes piirab ainult meie enda vaimseid võimeid. Mõtted, mis aja jooksul madalate sageduste tõttu tuhmuvad inimese teadvuse seisundi. Lõppkokkuvõttes oleme aga kõik väga eriliste annete ja võimetega inimesed. Peaksime kohtlema teisi inimesi täpselt nii, nagu tahaksime, et meid koheldaks. Peale selle tekib ainult ebaõiglane ühiskond või mõttekogum, mis omakorda kahjustab teisi inimesi. Näiteks, kuidas peaks sündima rahulik ja õiglane maailm, kui näitame pidevalt näpuga teistele inimestele ja diskrediteerime neid, kui naeratame teistele inimestele nende individuaalsete väljenduste pärast, selle asemel, et neid austada.
Oleme üks suur pere, kõik inimesed, vennad ja õed..!!
Oleme ju kõik inimesed ja esindame siin planeedil üht suurt perekonda.Täpselt nii peaksime endasse vaatama. Vennad ja õed. Inimesed, kes austavad, väärtustavad ja hindavad üksteist selle asemel, et üksteise üle kohut mõista. Sellega seoses on iga inimene põnev universum ja teda tuleks sellisena vaadelda. Rahuni pole teed, sest rahu on tee. Samuti ei saa armastada, sest armastus on tee. Kui võtaksime selle uuesti südamesse ja austaksime teiste inimeste elusid, saavutaksime tohutu sotsiaalse arengu. Ühtegi tehnilist progressi ei saa võrrelda vaimse, moraalse progressiga. Südamest tegutsemine, teiste inimeste austamine, teiste inimeste elule positiivselt mõtlemine, empaatiline olemine on tõeline edasiminek. Selles mõttes olge terved, õnnelikud ja elage harmoonilist elu.
