≡ Menüü

Vesi on elu peamine ehitusplokk ja nagu kõigel olemasoleval, on sellel ka teadvus. Peale selle on veel üks väga eriline omadus, nimelt on veel ainulaadne võime meeles pidada. Vesi reageerib erinevatele jämedatele ja peentele protsessidele ning muudab oma struktuurset koostist olenevalt infovoost. See omadus muudab vee väga eriliseks elusaineks ja sel põhjusel peaksite veenduma, et mälu veest "toidetakse" ainult positiivsete väärtustega.

Mälestus veest

Mälu veest avastas esmakordselt Jaapani teadlane Dr. Masaru Emoto sai teada ja tõestas. Emoto avastas enam kui kümnete tuhandete katsetega, et vesi reageerib tunnetele ja aistingutele ning muudab seejärel oma struktuurset koostist. Emoto illustreeris struktuurselt muudetud vett jäätunud veekristallide kujul.

veemäluEmoto leidis, et tema enda mõtted muutsid massiliselt nende veekristallide struktuuri. Nende katsete käigus tagasid positiivsed mõtted, emotsioonid ja sõnad selle, et veekristallid omandasid loomuliku ja põneva kuju. Negatiivsed aistingud kahjustasid omakorda veestruktuuri ning tulemuseks olid ebaloomulikud või deformeerunud ja inetud veekristallid. Emoto tõestas, et oma mõtete jõuga saab vee kvaliteeti oluliselt mõjutada.

Mitte ainult vesi ei reageeri aistingutele!

Kuna igal mateerial, igal taimel, igal organismil on teadvus, siis kõik olemasolev reageerib mõtetele ja tunnetele. Sarnast katset on mitu korda katsetatud ka taimede peal. Olete kasvatanud 2 taime täpselt samadel tingimustel. Ainus erinevus seisnes selles, et sa toitsid igapäevaselt üht taime positiivsete ja teist negatiivsete emotsioonidega.

Taimede mõjutamine mõtetegaMa armastan sind öeldi ühele taimele ja ma vihkan sind iga päev teisele. Positiivse sõnumiga taim kasvas ja arenes suurepäraselt ning teine ​​taim suri väga lühikese aja pärast. Sama on kõigega elus. Kõik olemasolev reageerib mõtteenergiale. Sama põhimõtet saab rakendada ka inimeste puhul. Iga eksisteeriv olend vajab elamiseks armastust ja vastavalt sellele peaksime vihkamise jms asemel armastama kaasinimesi. Sarnase katse (The Cruel Kaspar Hauser Experiment) viis kunagi 11. sajandil läbi Frederick II Hohenstaufenist. Imikud eraldati pärast sündi nende emadest ja isoleeriti seejärel täielikult.

Imikud ei puutunud peaaegu üldse kokku ning neid ainult toideti ja vannitati. Selles katses ei räägitud beebidega, et teada saada, kas on olemas originaalkeel, mida loomulikult õpitakse. Imikud surid lühikese aja pärast ja leiti, et imikud ei saa elada ilma armastuseta. Sama kehtib iga elusolendi kohta. Ilma armastuseta me närbume ja hukkume.

Vee kvaliteet on ülioluline

Et vee juurde tagasi jõuda, kuna vesi on mõtete suhtes väga tundlik, peaksime püüdma enda mõtteid ja tajuspektrit positiivsemaks muuta. Kuna meie organism koosneb 50-80% ulatuses veest (protsentuaalne väärtus sõltub vanusest, väikelastel on veebilanss oluliselt kõrgem kui vanematel inimestel), siis peaksime selle keha vett alati positiivselt korras hoidma. Negatiivsed mõtted ja käitumismustrid hävitavad vee olemust ning seetõttu kahandavad negatiivsed väärtused nagu vihkamine, kadedus, armukadedus, ahnus jne tohutult inimese enda kehafunktsioone.

Miks peaksin mürgitama ennast ja oma sotsiaalset keskkonda negatiivse käitumise ja mõttemallidega, kui tänu oma loomingulistele võimetele suudan positiivse mõtlemise ja tegutsemise kaudu luua loomuliku ja tervisliku keskkonna?! Seda silmas pidades olge terve, rahul ja elage oma elu rahus ja harmoonias.

Jäta kommentaar