Nagu olen oma tekstides sageli maininud, on igal inimesel individuaalne vibratsioonisagedus, täpsemalt, isegi inimese teadvusseisundil, millest teatavasti tema reaalsus tuleneb, on oma võnkesagedus. Siinkohal meeldib rääkida ka energeetilisest seisundist, mis omakorda võib oma sagedust suurendada või vähendada. Negatiivsed mõtted vähendavad meie enda sagedust, tulemuseks on meie enda energeetilise keha tihenemine, mis on koorem, mis omakorda nihkub meie enda füüsilisele kehale. Positiivsed mõtted suurendavad meie enda sagedust, mille tulemuseks on a meie enda energeetilise keha de-tihendamine, mis võimaldab meie peenel voolul paremini voolata. Tunneme end kergemana ja selle tulemusena tugevdame omaenda füüsilist + vaimset põhiseadust.
Meie aja suurim sageduse tapja
Selles kontekstis on palju asju, mis meie enda vibratsioonisagedust tohutult langetavad. Vähendamise või suurendamise aluseks on aga alati meie enda mõtted.Mõtted vihkamisest, vihast, kadedusest, armukadedusest, ahnusest või isegi hirmust vähendavad meie enda vibratsioonisagedust. Positiivsed mõtted, s.o harmoonia, armastuse, heategevuse, empaatia ja rahu legitimeerimine oma vaimus, suurendavad omakorda meie enda võnkesagedust. Muidu on muidugi ka muid tegureid, väliseid mõjusid, nagu elektrismog või ebaloomulik toitumine, mis võivad meie enda vibratsioonisagedust drastiliselt mõjutada. Üks meie aja suurimaid vibratsioonisageduse tapjaid, kui mitte suurim vibratsioonisageduse tapja, on tingitud enesearmastuse puudumisest. Selles kontekstis on isegi enesearmastus meie endi õitsenguks hädavajalik (ärge ajage enesearmastust ka siin segamini nartsissismi või ülbusega). Täielikult positiivse mõttespektri loomiseks, seisundi realiseerimiseks, kus püsime püsivalt kõrgel võnkesagedusel, on ülimalt oluline, et me end uuesti aktsepteeriksime, aktsepteeriksime ja hakkaksime ennast uuesti armastama. Lõppkokkuvõttes tekitab see ka aktsepteerimist + armastust teiste inimeste vastu, kuidas saakski teisiti olla? Sest päeva lõpuks kanname/projitseerime alati oma sisemise seisundi välismaailmale. Näiteks üks mu tuttav kirjutas tihti oma Facebooki lehel, et vihkab meid kõiki. Lõpuks väljendas ta lihtsalt oma enesearmastuse puudumist. Ta ei olnud rahul oma eluga, võib-olla isegi oma oludega, ja jagas seega meiega oma armastuse, õigemini enesearmastuse soovi. Sa ei näe maailma sellisena, nagu see on, vaid sellisena, nagu sa oled. Inimesed, kes armastavad + aktsepteerivad iseennast, vaatavad siis ka elule sellest armastavast vaatenurgast (ja tõmbavad resonantsiseadusest tulenevalt enda ellu ka muid sageduselt sarnase iseloomuga asjaolusid). Inimesed, kes omakorda ei aktsepteeri iseennast, isegi vihkavad ennast, vaatavad elule järgnevalt negatiivsest, vihkavast vaatenurgast.
Välismaailm on vaid inimese enda sisemise seisundi peegel ja vastupidi. See, kuidas te välismaailmas asju tajute, näiteks kui eeldate, et kõik inimesed lükkaksid teid tagasi + vihkaksid teid, toimub see lõpuks ainult teie sees..!!
Sa projitseerid oma rahulolematuse välismaailma, mis näitab sulle seda sisemist tasakaalustamatust ikka ja jälle nagu peegel. Sel põhjusel on enesearmastus esmatähtis esiteks meie enda heaolu ja teiseks vaimse + vaimse arengu puhul. Loomulikult on ka enesearmastuse puudumisel õigustus. Nii peegeldavad varjuosad alati meie silme ees meie enda puuduvat vaimset + jumalikku sidet ja on seetõttu meile õpetajateks, õpetlikeks õppetundideks, millest ammutada olulisi eneseteadmisi. Me lihtsalt tunneme, et peame uuesti midagi ette võtma, et saaksime end uuesti armastama õppida.
Need, kes armastavad iseennast, armastavad ümbritsevaid, kes vihkavad iseennast, vihkavad ümbritsevaid. Suhe teistega on seega meile meie endi sisemise seisundi peegel..!!
See võib viidata näiteks sisemistele ja välistele muutustele, millel oleks positiivne mõju meie enda psüühikale. Või viitab see vanadest minevikuelu olukordadest lahti laskmisele, hetkedele, millest ammutame endiselt palju kannatusi ja lihtsalt ei saa sellest üle. Üks on aga kindel, ükskõik kui halb see sinu jaoks ka poleks, ükskõik kui tugev enesearmastuse kaotus ka poleks, ühel või teisel moel tuled sa oma depressioonist välja, selles ei tohiks kunagi kahelda. Kõrge järgneb tavaliselt madalale. Täpselt samamoodi peitub iga inimese hinges täieliku enesearmastuse potentsiaal. See kõik seisneb selle potentsiaali taas vallandamises. Selles mõttes olge terved, õnnelikud ja elage harmoonilist elu.
